Petitsiooni selgitus
Sellel lehel on antud täpsem ülevaade meie kampaania eesmärkidest, põhjendustest ja kavandatud sammudest. Täiendavat informatsiooni leiab korduma kippuvate küsimuste lehelt. Kui Teil on küsimusi, millele kummaltki lehelt vastust ei leia, siis võtke meiega ühendust, kas e- posti või telefoni teel.
Eesmärk
Abielu mõistele põhiseadusliku kaitse tagamise kampaania lähtub eesmärgist saavutada põhiseaduse muutmine viisil, mis garanteeriks abielu mõistele konstitutsioonilise kaitse ning välistaks seeläbi abielu mõiste ideoloogilise ümbermääratlemise lihtseaduste tasandil. Sarnaselt on abielule antud põhiseaduslik kaitse paljudes teistes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides.
Kampaania tausta ja vajalikkuse selgitus
Juba kooseluseaduse läbisurumise aegu 2014. aastal oli selge, et pikemas perspektiivis on võetud eesmärgiks mitte ainult samast soost isikute omavaheliste suhete õigusliku korraldamise lihtsustamine, vaid ka abielu mõiste radikaalne õiguslik ümbermääratlemine nn homoabielu seadustamise teel.
Kooseluseaduses kopeeritakse olulisel määral perekonnaseaduses abielu kohta käivat regulatsiooni. Sisuliselt luuakse abielu kõrvale sellega väga sarnane õiguslik institutsioon. Samast soost isikute registreeritud kooselu hilisemaks tunnistamiseks abieluna piisab ainult sildi vahetamisest.
Veelgi enam: paljudes Euroopa riikides on protsess kulgenud just nii. Esmalt on surutud läbi kooseluseaduse laadne seadus, misjärel on ka abielu mõiste radikaalselt ümber kirjutatud koos homopaaridele täieliku lapsendamisõiguse andmisega. Ainuüksi 2017. aastal leidis see aset Soomes, Saksamaal ja Austrias.
Seejuures kinnitati homopartnerlusseaduse läbisurumist nõudes neis riikides pidevalt, et abielu jääb abieluks ja seda ei puututa. Aga nagu näha, on sellised kinnitused osutunud ikka ja jälle valedeks.
Seejuures on samasooliste “abielu” seadustamine toimunud mitmetes riikides, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides (2015) ja hiljuti ka Austrias, mitte avalikult parlamendi kaudu, vaid ebademokraatlikult ja hiilivalt läbi kohtute – mõlemas nimetatud riigis on samast soost isikute vaheline “abielu” seadustatud kõrgeima kohtu otsusega.
Sama tendents avaldub ka Eestis. Tuntud aktivist Reimo Mets märkis juba 2014. aasta kevadel, et samasooliste “abielu” seadustamiseks soovitakse “kohtuvõimu kaudu seadusi teha”. Juba ongi Eesti kohtud langetanud mitu otsust, mille kohaselt peab lugema Eestis kehtivaks välismaal sõlmitud samasooliste “abielud”, ehkki Eesti seaduste kohaselt on samast soost isikute vahel sõlmitud abielud kehtetud.
Ilmselgelt sillutavad sellised sammud teed samasooliste “abielu” täielikule seadustamisele ühes homoseksuaalse kalduvusega inimestele täieliku lapsendamise õiguse andmisega.
Siiski ei ole abielu mõiste õiguslik moonutamine vältimatu. Terve rea Euroopa riikide kogemus kinnitab, et kindla tahte ning koostööga saab abielu tähenduse moonutamisele vastu astuda ning selle ära hoida.
Praeguseks on juba 14 Euroopa riiki – teiste hulgas Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia ja Horvaatia – astunud ennetavaid samme, andes abielu mõistele kui mehe ja naise liidule põhiseadusliku kaitse. Sellega on antud selge sõnum: inimeste tsiviilõiguslikes suhetes esinevatele probleemidele lahenduste leidmist võib soodustada, aga ühiskonnale võõra ideoloogilise projekti jõuga pealesurumine ja seeläbi ühiskonna alusväärtuste ulatuslik ümberkujundamine ei ole vastuvõetav. Täpsem ülevaade on esitatud allpool toodud tabelis.
Abielu mõistele põhiseadusliku kaitse taganud riigid peaks olema eeskujuks ka Eestile. Ühelt poolt saaks niisuguse sammuga hoida ära perekonnaseaduses sisalduva abielu määratluse radikaalse ümberkirjutamise, teiselt poolt välistaks see ka samasooliste “abielu” kontseptsiooni hiiliva toomise Eesti õigussüsteemi läbi välismaal sõlmitud niisuguste liitude õigusliku tunnustamise abieluna.
Muuhulgas leevendaks abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmine kooseluseaduse läbisurumisega Eesti ühiskonnas tekitatud teravaid pingeid. Suures osas on need pinged seotud teadmisega, et paljudes lääneriikides on selline samm sillutanud teed perekonna ja abielu mõiste radikaalsele ümbermääratlemisele, ühiskonna alusväärtustega vastuolus oleva ideoloogilise programmi pealesurumisele ning selle mõjul teiste inimeste elementaarsete kodanikuõiguste ja -vabaduste ahistamisele.
Tähelepanuväärselt on kõik poliitilised jõud kooseluseaduse läbisurumise kontekstis toonitanud, et kooseluseaduse projekti varjatud eesmärgiks ei ole abielu mõiste ümbermääratlemine. Nende väidete kinnitamiseks ning ühiskondlike pingete leevendamiseks oleks abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmine ideaalne võimalus. Kõik poliitilised jõud saaksid kõnealuse ettepaneku toetamisega tõestada oma kavatsuste siirust.
Teiste riikide kogemus ja eeskuju
Praeguseks on Ida- ja Kesk-Euroopas kokku 14 riiki, kus abielu mõistele on antud põhiseaduslik kaitse. Teiste Hulgas on abielu mõistele mehe ja naise liiduna andnud põhiseadusliku kaitse ka meie naabrid lätlased ja leedukad. Vastavaid ettevalmistusi tehakse ka Rumeenias, kus on selle toetuseks kogutud rohkem kui 3 miljonit allkirja. Seega ei ole abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmises midagi pretsedenditut.
Küsimus on vaid selles, kas ka eestlased suudavad abielu mõistet kaitsta. Allpool olevas tabelis on esitatud ülevaade, millises sõnastuses on neis riikides abielu mõistele põhiseaduslik kaitse antud.
Ettepanek põhiseaduse muutmise sõnastuseks
Abielu mõistele kui mehe ja naise liidule põhiseadusliku kaitse andmiseks tuleks muuta Eesti Vabariigi põhiseadust, lisades paragrahvi 27 teisele lõikele esimese lause, mis ütleks: “Abieluna käsitletakse ühe mehe ja ühe naise vahelist liitu.”
Osutatud muudatuse tulemusel näeks kõnealune säte välja alljärgnev (muudatuse teel lisatav osa on tähistatud kursiivis):
Põhiseaduse § 27
(1) Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
(2) Abieluna käsitletakse ühe mehe ja ühe naise vahelist liitu. Abikaasad on võrdõiguslikud.
(3) Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
(4) Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
(5) Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Ettepanek täiendada paragrahvi 27 teist lõiget, selle asemel, et lisada kõnealusesse paragrahvi täiendav lõige, lähtub kaalutlusest, et selle normi sisemine struktuur ja numeratsioon püsiks endisena.
Sisuliselt ei tähistaks põhiseaduse seesugune muutmine Eesti õiguskorras mitte mingisugust muudatust, sest ka praegu ütleb perekonnaseadus juba esimese paragrahvi esimeses lõikes, et “[a]bielu sõlmitakse mehe ja naise vahel”. Seega oleks põhiseaduse muudatust vaja mitte praeguse olukorra muutmiseks, vaid selle kindlustamiseks.
Abielule põhiseadusliku kaitse tagamine muudaks abielu mõiste õigusliku ümbermääratlemise palju keerulisemaks, sest põhiseaduse muutmine on oluliselt raskem kui lihtseaduste ümberkirjutamine, milleks piisab üldjuhul Riigikogu koosseisu lihthäälteenamusest ehk sellest, et seadusemuudatuse poolt hääletaks lihtsalt rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu.
Kuidas saab põhiseadust muuta?
Põhiseaduse 15. peatüki kohaselt saab põhiseaduse muutmise algatada kas vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisust (st vähemalt 21 Riigikogu liiget) või Vabariigi President (§ 161). Põhiseaduse muutmine on võimalik seadusega, mis on vastu võetud (a) rahvahääletusel, (b) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või (c) Riigikogu poolt kiireloomulisena (§ 162). Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel (§ 163).
- Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamus (st vähemalt 61 Riigikogu liikme toetus) ning rahvahääletus toimub kõige varem kolme kuu pärast, arvates sellekohase otsuse vastuvõtmisest Riigikogus (§ 164).
- Põhiseaduse muutmiseks Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt peab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu saama Riigikogu koosseisu enamuse (st vähemalt 51 Riigikogu liikme) toetuse. Kui Riigikogu järgmine koosseis võtab esimesel lugemisel oma koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega (st vähemalt 61 Riigikogu liikme toetusel) muutmatult vastu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai eelmise koosseisu enamuse toetuse, siis on põhiseaduse muutmise seadus vastu võetud (§ 165).
- Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu 4/5 häälteenamusega (st vähemalt 81 Riigikogu liikme toetusel). Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega (st vähemalt 68 Riigikogu liikme toetusel).Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist (§ 167). Põhiseaduse muutmist ei saa samas küsimuses algatada ühe aasta jooksul, arvates vastava eelnõu tagasilükkamisest rahvahääletusel või Riigikogus.
Kuidas oleks mõistlik põhiseadust muuta?
Kuivõrd abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmisel on tegu ühiskonna alusväärtustesse puutuva küsimusega, oleks igati kohane otsustada see rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja poolt – nagu otsustati 1992. aastal ka põhiseaduse vastuvõtmine. Selline lahendus annaks võimalikule põhiseaduse muudatusele tugeva moraalse autoriteedi ja legitiimsuse. Samuti aitaks see kaasa demokraatliku kultuuri edendamisele Eestis, tuues kohalikku poliitikasse tunnetust, et olulisi küsimusi otsustatakse vahetult rahva poolt.
Põhiseaduse muutmine rahvahääletuse teel oleks ilmselt ka kõige lihtsam võimalus. Nagu eelnevalt välja toodud, eeldaks küsimuse rahvahääletusele panek vähemalt 3/5 Riigikogu koosseisu ehk vähemalt 61 Riigikogu liikme toetust, kusjuures vastavasisulise eelnõu saaks algatada vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisu ehk vähemalt 21 Riigikogu liikme toetusel. Kui praeguses Riigikogu koosseisus puudub abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmise küsimuse rahvahääletusele panekuks piisav toetus, siis tuleks töötada selle nimel, et niisugune toetus leiduks Riigikogus pärast järgmisi parlamendivalimisi 2019. aasta märtsis.
Kampaania vorm ja ajakava
Selleks, et koondada abielu mõiste põhiseaduslikuks kaitsmiseks võimalikult ulatuslikku üldrahvalikku toetust, on vaja erinevate osapoolte ühist pingutust. Võimalikeks partneriteks selles ettevõtmises on usuühendused, kodanikuorganisatsioonid, erakonnad, meediaväljaanded, üksikisikud jt. Eriti oluline on kaasata neid, kes omavad ühiskonnas autoriteeti, ent ka neid, kes saavad vabatahtlikuna kampaania õnnestumisse panustada.
Pidades silmas Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kogemusi seoses 2014. ja 2015. aastal läbiviidud kampaaniaga “Kaitskem üheskoos perekonda!”, võtab SAPTK ka abielu mõiste põhiseadusliku kaitse taotlemisel enda peale vastavasisulisele petitsioonile allkirjade kogumise. Seame eesmärgiks koguda vähemalt 25 000 inimese toetusallkirjad ning mobiliseerida need inimesed ühise eesmärgi nimel tegutsemiseks seni, kuni küsimus on pandud Riigikogu poolt rahvahääletusele või kuni vastav põhiseaduse muudatus on Riigikogu enda poolt vastu võetud.
Allkirjade kogumise kampaania toimub 2018. aasta lõpuni ja vajadusel ka pärast seda. Petitsioonile kogutud allkirjad soovime anda parlamendile üle kas 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses. Sellega paralleelselt tuleb piisaval hulgal riigikogu liikmetel esitada taotlus vastavasisulise eelnõu algatamiseks ja menetlemiseks enne 2019. aasta Riigikogu valimisi. Selle eelnõu lugemisel toimuvad hääletused annaks ühtlasi valimisteks selge signaali, milliste erakondade poolt tasub hääletada, et parlamendi järgmise koosseisu volituste ajal võiks abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmine jõuda positiivse tulemuseni.
Allkirjade kogumine eeldab suuri rahalisi kulutusi, ennekõike petitsiooni masspostitamiseks (materjalide trükkimine, postitamine, vastuste töötlemine ja andmebaasi kandmine, petitsiooniga liitunutega personaalse ühenduse hoidmine jne), ent ka kampaania spetsiaalse veebikeskkonna rajamiseks ja haldamiseks, audio-visuaalsete materjalide loomiseks ning muu teavitustöö tegemiseks.
Masspostituse kulutused katab SAPTK, otsides selleks suuremaid toetajaid ning püüdes kampaaniakulusid katta ka petitsiooniga liitunud inimeste annetuste abil. Avaliku reklaamikampaania rahastamiseks (teles, raadios, avalikel plakatitel jne) oleks aga tarvis suuremate toetajate täiendavat abi.
Lisaks allkirjade kogumisele eeldab abielule põhiseadusliku kaitse taotlemise kampaania võimalikult laia ringi organisatsioonide ja vabatahtlike koondamist. Muu hulgas on erinevate osapoolte koostöös vaja seista selle eest, et:
- teema tõusetuks ühiskondliku arutelu objektiks ning et eriti just ühiskondlikku autoriteeti omavad isikud (sh usuühenduste ja koguduste juhid, poliitikud, ajakirjanikud, kultuuriinimesed) tõstataksid teemat avaliku arutelu foorumites, st nii ajalehtedes, raadio- ja telesaadetes, kohtumistel poliitikutega kui ka kogudusesisestes aruteludes;
- kampaania kohta leviks info usuühendustes ning et kogudustes oleks tagatud ka võimalus kampaaniale toetust avaldada;
- võimalikult paljude inimeste teadvusse jõuaks ja seal kinnistuks arusaamine abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmise vajalikkusest ja olulisusest;
- võimalikult paljud inimesed (ennekõike kristlased) liituksid petitsiooniga;
- võimalikult paljud erakonnad ja poliitikud liituksid püüdlusega anda abielu mõistele põhiseaduslik kaitse ja toetaksid seda ettepanekut.
Üleskutse toetada kampaaniat
Nagu juba öeldud, eeldab kampaania eduka tulemuseni jõudmine kõigi seda toetavate jõudude koondumist ja koostööd ühise eesmärgi nimel. Eesmärgini jõudmine on võimalik üksnes juhul, kui seda peetakse väga oluliseks, kui selle nimel ollakse valmis pikema aja jooksul järjepidevalt pingutama, kui paljud suuremad ja väiksemad toetajad annavad oma annetustega kampaania elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid ning kui kampaania eesmärgi poole pürgimiseks kasutatakse kõiki seaduslikke ja käepäraseid võimalusi.
Seepärast kutsume nii erakondi, usuühendusi kui ka kõiki teisi organisatsioone ja eraisikuid andma oma panust kampaania õnnestumiseks. Ühisel jõul ja konstruktiivse koostöö tulemusel võib sellest kampaaniast kujuneda Eesti ajaloo üks kõige olulisemaid kodanikealgatusi.
Aita levitada infot!
Vajuta allolevale nupule, et kutsuda Facebookis oma sõpru meie kampaaniaga liituma.
Liitu meiega Facebookis!
Kõige vahetumalt saad kampaania käigu kohta teavet liitudes meie kampaania kajastusega Facebookis
#kaitskemperekonda
LIITU KOHE
